Mis on gnostitsism? Lühike sissejuhatus gnostikute maailma
Gnostitsism on üldnimetus usulistele ja filosoofilistele liikumistele, mis levisid Vahemere maailmas peamiselt 2. ja 3. sajandil pKr. Nimi tuleb kreeka sõnast gnōsis – „teadmine“. Gnostikud ei pidanud silmas õpitud faktiteadmist, vaid sisemist, päästvat äratundmist: arusaamist, kes inimene tegelikult on, kust ta pärineb ja kuhu ta kuulub.
Mida tähendab gnoosis?
Gnoosis on gnostilistes tekstides teadmine, mis muudab inimest. See on lähemal äratundmisele kui uskumusele. Paljudes tekstides kujutatakse inimest unes või joobes olevana; gnoosis on ärkamine.
Gnoosis ei ole lihtsalt „salateadmine“
Gnostitsismi kirjeldatakse sageli kui salaõpetust valitutele. Osa tekste rõhutabki varjatud tähendust, kuid tekstide endi keskne küsimus on pigem eneseteadmine ja vaimne vabanemine kui saladuse hoidmine.
Gnostikute põhiideed
Gnostilised rühmad erinesid üksteisest märkimisväärselt, kuid paljudes tekstides korduvad mõned motiivid:
- Kõrgeim Jumal on täiuslik, kirjeldamatu ja materiaalsest maailmast kaugel.
- Demiurg ehk maailma looja on madalam, sageli eksiv või teadmatu jumalus, kes ei tunne kõrgemat valgust. Apokrüüfiline Johannese raamat nimetab teda Jaldabaotiks.
- Jumalik säde on inimese sees: midagi kõrgemast maailmast on sattunud materiaalsesse maailma.
- Päästmine toimub teadmise kaudu: inimene meenutab oma päritolu.
- Eonid on kõrgema maailma vaimsed olemused; üks neist on Sophia.
Valgus inimese sees
Paljude gnostiliste tekstide kõige mõjuvam kujund on valgus inimese sees. Jumalik säde ei ole kauge tõde, vaid midagi, mis on juba olemas ja ootab äratundmist. Tooma evangeeliumi 24. ütluses öeldakse, et valguse-inimese sees on valgus, mis valgustab kogu maailma.
Kosmos kui kord: gnostikud ja platonistid
Kreeka sõna kosmos tähendab nii „maailma“ kui ka „korda“ ja „ehet“. Platoni „Timaios“ kirjeldab maailma kui hea looja (demiurgi) korrastatud ja mõistusliku terviku. Gnostikud võtsid demiurgi kuju üle, kuid hindasid teda sageli negatiivselt. Uusplatonist Plotinos vastas neile traktaadis „Gnostikute vastu“ (Enneaadid II.9) ja kaitses nähtava kosmose ilu ja korda. Lugemisringis loeme mõlemat poolt ning küsime, kuidas tõde, kord ja sisemine valgus omavahel seostuvad.
Peamised gnostilised koolkonnad
Setiaanlik traditsioon
Uurijad kasutavad nimetust „setiaanlik“ tekstide rühma kohta, kus Seth, Aadama kolmas poeg, on vaimse soo esiisa. Selle rühma tuntumaid tekste on Apokrüüfiline Johannese raamat.
Valentinuse koolkond
Valentinus oli 2. sajandi kristlik õpetaja, kes tegutses Aleksandrias ja Roomas. Tema järgijad arendasid välja keeruka eonite süsteemi. Valentinuse koolkonnaga seostatakse sageli Tõe evangeeliumi.
Kust me gnostikutest teame?
Pikka aega tunti gnostikuid peamiselt nende vastaste kaudu. Kirikuisad, nagu Irenaeus Lyonist (teos „Ketserluste vastu“, umbes 180 pKr), Hippolytos ja Epiphanios, kirjeldasid gnostilisi õpetusi selleks, et neid ümber lükata.
Olukord muutus 1945. aastal, kui Egiptusest leiti Nag Hammadi raamatukogu – koptikeelsete käsikirjade kogu, mis sisaldab tekste gnostikute endi sulest. Nende hulgas on ka Tooma evangeelium.
Kas „gnostitsism“ on üldse ühtne nähtus?
Sõna „gnostitsism“ ei kasutanud antiikajal keegi. Mõiste võeti kasutusele alles 17. sajandil (sageli nimetatakse Henry More’i, 1669). Tänapäeva uurijad, näiteks Michael A. Williams („Rethinking ‚Gnosticism‘“, 1996) ja Karen L. King („What Is Gnosticism?“, 2003), on näidanud, et see kategooria koondab väga erinevaid rühmi. Seetõttu räägivad paljud uurijad pigem „gnostilistest traditsioonidest“ kui ühest religioonist.
Gnostitsism ja agnostitsism
Need kaks sõna kõlavad sarnaselt, kuid tähendavad peaaegu vastupidist. Loe lähemalt artiklist gnostitsism ja agnostitsism.
Kuidas me neid tekste loeme
Meie lugemisviis algab kolmest küsimusest. Mida tekst tegelikult ütleb? Millises mõttemaailmas see võis tähendust kanda? Mida selle lugemine meis täna avab? Esimene küsimus puudutab teksti, teine ajaloolist tõlgendust, kolmas meie endi kogemust. Nende lahus hoidmine teeb vestluse ausamaks.
Need on religioossed tekstid: nad annavad oma küsimustele usulisi vastuseid, mitte tänapäevase loodusteaduse kirjeldusi. Eesti Gnostikute Liidus ei ole eelduseks maailma põlgamine ega ühe metafüüsilise seletuse omaksvõtt. Lugemisringi võib tulla nii usklik, kahtleja kui ka inimene, kes alles otsib oma küsimust.
Harjutus: pane enne järgmist lugemist kirja üks tähelepanek, üks küsimus ja üks koht, millega sa ei nõustu.
Loe edasi: Mis on gnoosis? ja Monad: küsimus kõige algusest.
Korduma kippuvad küsimused
Mida tähendab sõna gnostitsism?
Sõna tuleb kreeka keelest: gnōsis tähendab „teadmist“. Gnostitsism tähistab antiikseid liikumisi, mille keskmes oli päästev, sisemine teadmine.
Kes olid gnostikud?
Gnostikud olid peamiselt 2.–3. sajandi usulised mõtlejad ja kogukonnad, kes rõhutasid gnoosist, eristasid kõrgeimat Jumalat ja maailma loojat ning pidasid inimest jumaliku sädeme kandjaks.
Kas gnostikud olid kristlased?
Paljud gnostilised rühmad pidasid end kristlasteks ja tõlgendasid Jeesuse õpetust omal moel. Mõned tekstid on aga juudi või platoonilise taustaga ning kristlikke elemente on neis vähe.
Mis on gnostitsismi kõige olulisem allikas?
Kõige olulisem algallikate kogu on 1945. aastal leitud Nag Hammadi raamatukogu.
Allikad
- Johannese apokrüüf – tekstid ja tõlkeviited (Early Christian Writings): https://www.earlychristianwritings.com/apocryphonjohn.html
- Tõe evangeelium – tekstid ja tõlkeviited (Early Christian Writings): https://www.earlychristianwritings.com/gospeltruth.html
- Coptic Gnostic Library Online (Brill; võib nõuda tellimust): https://scholarlyeditions.brill.com/cglo/
Loe koos meiega
Eesti Gnostikute Liit on tasuta filosoofiline lugemisring Tallinnas. Loeme Nag Hammadi tekste ja arutleme koos – keegi ei pea nõustuma. Tutvu lugemisringiga ja liitu meiega: registreerimisvorm või kirjuta aadressil gnostikuteliit@zohomail.eu.