Gnostitsism ja agnostitsism: mis vahe neil on?

Sõnad gnostitsism ja agnostitsism pärinevad samast kreeka sõnast gnōsis („teadmine“), kuid tähendavad peaaegu vastupidist.

Gnostitsism: teadmine on võimalik

Gnostitsism tähistab antiikseid, peamiselt 2.–3. sajandi usulisi liikumisi. Gnostikud uskusid, et inimene võib jõuda päästva sisemise teadmiseni (gnoosiseni) oma jumalikust päritolust. Nende tekste tunneme eelkõige Nag Hammadi raamatukogu kaudu.

Agnostitsism: teadmine ei ole kindel

Mõiste päritolu

Sõna „agnostik“ võttis 1869. aastal kasutusele Briti bioloog Thomas Henry Huxley. Eesliide a- tähendab kreeka keeles eitust: a-gnōsis ehk „mitte-teadmine“.

Mida agnostik väidab?

Agnostitsism on seisukoht, et Jumala olemasolu (või üldse lõplike asjade) kohta ei ole meil kindlat teadmist või ei saagi olla. Agnostitsism ei ole iseenesest religioon ega antiikne liikumine, vaid tänapäevane filosoofiline hoiak.

Lühidalt

• Gnostik (antiikne): teadmine on võimalik ja see vabastab.
• Agnostik (tänapäevane): kindlat teadmist ei ole või see pole võimalik.
• Sõnad on sugulased, kuid tähendused ja ajastud erinevad.

Korduma kippuvad küsimused

Kas gnostik on agnostiku vastand?

Teatud mõttes jah: gnostik rõhutab teadmise võimalikkust, agnostik kahtleb selles. Samas pärinevad mõisted eri ajastutest ja eri kontekstidest.

Kes võttis kasutusele sõna agnostik?

Sõna võttis kasutusele Thomas Henry Huxley 1869. aastal.

Kas lugemisringis peab olema gnostik?

Ei. Eesti Gnostikute Liidu lugemisringis ei pea keegi teoloogilistes küsimustes nõustuma – oodatud on ka agnostikud, usklikud ja skeptikud.

Tule arutlema

Eesti Gnostikute Liit on tasuta filosoofiline lugemisring Tallinnas. Tutvu lugemisringiga ja liitu: registreerimisvorm või gnostikuteliit@zohomail.eu. Loe ka: Tooma evangeelium ja Sophia gnostitsismis.